Wednesday, 16 September 2015

Pensaun Vitalisia


Komunikadu Imprensa
                                                                                                              N. ____/P/AAE-UNTL/IX/2015


I. Intródusaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste katak, Estadu ida-ne’ebé demokrátiku, soberanu, ukun-an no ida-mesak, harii hosi povu nia hakarak no iha respeitu ba dignidade ema moris idaidak nian. Estadu nia objetivu fundamentál sira mak, harii sosiedade ida-ne’ebé hatúr iha justisa sosiál, hodi hakiak sidadaun sira-nia moris di’ak ba isin no ba klamár, haburas relasaun di’ak no harosan (kooperasaun) ho povu no ho estadu hotuhotu hodi promove dezenvolvimentu ida ne’ebé nakait kabeer ba setór oioin no fahe loloos produtu nasionál nian ba garante biban no leet ne’ebé hanesan ba sidadaun tomak. Universalidade no igualdade katak, Sidadaun hotu-hotu hanesan iha lei nia oin, no mós iha direitu no obrigasaun hanesan, tanba ne’e labele halo diskriminasaun. Nune’e mós Sidadaun hotu-hotu iha direitu atu la simu no reziste hasoru orden eh lei ne’ebé la tuir konstituisaun haruka hodi ofende nia direitu, liberdade no garantia fundamentál sira.
Konstituisaun RDTL, artigu 92o hatúr definisaun konabá Parlamentu Nasionál mak órgaun soberania Repúblika Timór-Leste nian ne’ebé reprezenta ema Timór-oan tomak, iha kbiit atu halo lei, atu fiskaliza no atu halo desizaun polítika. Nune’e mós iha artigu 95o /2/j & k) fo kompeténsia ba aprova deputadu sira nia Estatutu no Titulár sira-nia Estatutu iha Estadu nia organizasaun. Bazeia ba kbiit konstitusionál abstratu iha leten mak, Parlamentu Nasionál aprova Lei No 5/2004 konabá Estatutu Deputadu sira, nakait ba lei ne’e mensiona, Subvensaun inkapasidade,  subvensaun mensál no aplikável enkuantu inkapasidade  fizika, Pensaun sobrevivénsia no Pensaun mensál vitalísia. Atu reforsa no klarifika loloos sira nia estautu, mak PN aprova tán  Lei No 1/2007, Pensaun Mensál Vitalísia Deputadu sira nia no nia Regalias sira seluk. Lei ne’e iha artigu 30 /1 mós atribui ba sira ne’ebé ho estatutu eh tutulár ba assume funsaun sira hanesan; Prezidente repúblika, Membru governu, Deputadu, Magistradu judisiál, Magistradu ministériu públiku, Provedór de direitos humanos e justisa, Embaixadór & Jestór públiku ou dirigente de institutu públiku.
Besik  ona dekade ida, entidade Timor-Leste tomak sempre kestiona no preokupa, relasiona ho prezensa lei Pensaun Viatlisía. Iha tinan 2007, bainhira PN aprova lei refere, iha tempu ne’e kedan hetán reasaun hosi Universitáriu/Akadémiku sira atravéz asaun pasifika, inklui krítika hosi Sosiedade sivil, Relijiozu no povu baibain tanba konsidera Lei ne’e sei kria degradasaun sosiál no ekonómiku, mak ikus mai bele monstra estratifikasaun sosiál entre ukun-nain ho nia povu rasik.

II.  Analiza situasaun sosíu  ekonomia povu Timor-Leste nian, kabe ba Lei Pensaun Mensál vitalísia

Presiza rekoñese katak, rezisténsia kolektiva povu Timor-Leste nia hodi luta ba ukun rasik-án, lori tempu naruk, signifika, atu atinji vitória ne’e, obstakllu no dezafiu barak mak ita ultrapasa ona ba libertasaun pátria no povu Maubere. Povu Timor-Leste orgullu ho rezultadu ne’ebé konkista liu hosi didikasaun no espritu heroismu povu Timor-Leste nian, ba hapara esplorasaun hosi estadu koloniálizmu durante tinan 450, no  invazaun durante tinan 24. Iha ita nia konstituisaun RDTL Artigu 60 Objetivu estadu nian oinsá atu lori moris di’ak ba povu hodi hatúr justisa sosiál ne’ebé hanesan ba ema hotu. Timor-Leste restaura nia ukun rasik-án  iha sekúlu 21, ita nia rekursu sira sei mukit hela, mak husu ba entidade estadu nian tomak iha obrigasaun atu konsidera pontu sira tuir mai ne’e;
1.       Konsidera mós katak, Timor-Leste núdar País foun ne’ebé foin mak afirma nia independénsia loloos, tantu presiza meus no rekursu barak hodi luta ba prosesu libertasaun povu no harii dezemvolvimentu ida ne’ebé ekilibriu no sustentável,
2.       Konsidera rekursu mina rai de’it mak bele reprezenta 80% hodi finansia Orsamentu Jerál Estadu tinan-tinan, enkuantu ita sedauk iha rekursu alternativa seluk hodi garante dezemvolvimentu nasionál,
3.       Taxa esplorasaun mina & gas iha tasi Timor, parte posu Bayu Undang, Elang Kakatua, Laminaria & Kitan menus ba bebeik, enkuantu posu mina iha Greater Sunrise tama hela iha zona disputa,
4.       Ita nia fundu petrolíferu ne’ebé depozita iha rai-liur ho montante $. 16,8 billioes, enkuantu situasaun real hatudu katak, investimentu setór privadu iha Timor-Leste sei depende tomak ba investimentu hosi setór públiku,
5.       Povu Timor-Leste maioria 80% mak moris ho profisaun agrikultór, sira nia rendimentu mediu kada loron $. 0,50 centavus, sira nia poder kompra merkadu laiha, maibé núdar sidadaun sira nafatin kumpri dever hodi selu taxa eletrisidade, bee mós…nsst.., enkuantu eis membru órgaun soberanu no titulár orgaun kompativel sira seluk livre hosi taxa,
6.        Nesesidade báziku maioria sei depende hela ba nasaun importadór sira, enkuantu sistema agrikultura iha Timor-Leste sei moris ho subsistensia,
7.       Artigu 11o  Konstituisaun RDTL fó valór ba rezisténsia sira, ne’e koalia klaru, enkuantu artigu 95/2/j & k, sobre estatutu deputadu no titular sira nia koalia abstrata de’it. Nune’e valór pensaun ba veteranu sira ne’ebé kategória 24 anos $. 500 dolar kada fulan, enkuantu pensaun ba eis deputadu/titulár orgaun soberania kontinua simu sira nia saláriu báziku 100%, inklui nia direitu regalia sira.


III. Problema
Lei N0 1/2007 sobre Pensaun Mensál Vitalísia Deputadu sira no nia Regalia sira, ne’ebé durante ne’e públiku kestiona, tanba konsidera katak Lei refere sei la benefisia maioria povu inklui sai obstaklu ba futuru konstrusaun nasaun no estadu. Problema íntimu ne’ebé iha Lei ne’e mak, liu-liu iha  artigu sira hanesan tuir mai ne’e;
Artigo 1º
Pensão mensal vitalícia
1.       Os deputados têm direito a uma pensão mensal vitalícia igual a 100% do vencimento desde que tenham exercido o cargo, em efectividade de funções, durante 42 meses, consecutivos ou interpolados, mediante apresentação de requerimento ao presidente do parlamento.
2.       Para efeitos de contagem de tempo de exercício de funções é considerado o tempo de exercício do mandato de deputado à assembleia constituinte.
3.       Não são consideradas as ajudas de custo ou outras regalias inerentes ao exercício das funções.

Artigo 2º
Transmissão do direito à pensão
Em caso de morte do beneficiário da pensão mensal vitalícia conferida pelo artigo 1º, o respectivo montante transmite-se ao cônjuge sobrevivo ou aos descendentes menores ou incapazes, ou aos ascendentes a seu cargo.
Artigo 4º
Outras regalia
Os ex-titulares do cargo de deputado ao parlamento nacional com direito à pensão mensal vitalícia usufruem das seguintes regalias:
a)       Direito a assistência médica dentro e, sempre que for con-siderada necessária, fora do pais, neste caso, com prévio parecer médico;
b)       Direito a importar uma viatura para uso pessoal, sem paga-mento de taxas aduaneiras e outras imposições fiscais sobre as importações;
c)       Direito a importar todo o material necessário para a constru-ção de uma residência privada, com isenção de taxas adua-neiras e outras imposições fiscais sobre as importações;
d)       Direito a livre-trânsito e a passaporte diplomático, incluindo cônjuge e descendentes a cargo, nas suas deslocações, dentro e fora do país;
e)       Cartão de identidade de ex-deputado do parlamento nacio-nal.

Artigo 5º
Subsídio de reintegração
1.       Os deputados que não tenham exercido as suas funções por um período igual ou superior a 6 meses, mas inferior a 42 meses, tem direito a um subsídio de reintegração, equivalente a 100% do vencimento correspondente a um ano.
2.       O direito ao subsídio de reintegração tem efeito no dia ime-diato ao de cessação de exercício de funções.

 IV.   Proposta ba revizaun   
Ita nia Konstituisaun RDTL, artigu 490 /1 hateten, Sidadaun hotu-hotu iha direitu no devér atu kontribui ba defeza independénsia, soberania no integridade territóriu nasaun nian, ne’e katak parte kontribuisaun ida hodi evita instabilidade sosiál, ekonomika & polítika iha futuru. Ho nune’e, ami universitáriu Timor-Leste iha biban ida ne’e hato’o ami nia proposta ba PN atu halo “Alteração / Revisão” ba Lei N0 1/2007. Ami nia proposta ba revizaun nian mak hanesan;

Haktuir konteúdu Lei N0 1/2007, artigu 1 (Pensão mensal vitalícia)
Proposta
1.       Ex-Deputadu sira iha nia direitu atu hetan pensaun mensál vitalísia ho valór 20% hosi nia saláriu baziku, bainhira ezerse ona funsaun durante períodu ida kompletu,
2.       Deputadu ne’ebé remata ona nia mandatu iha lejislatura no fizikamente idade produtivu hela labele hetán pensaun,
3.       Deputadu ne’ebé remata ona nia mandatu iha lejislatura no ikus mai halo servisu seluk hanesan asesor iha institusaun estadu nian, proibídiu atu simu osan fatin rua hosi fontes ida.

Haktuir konteúdu Lei N0 1/2007, artigu 20  (Transmissão do direito à pensão)
Proposta
Iha kazu ne’ebé relasaun ho mate, mak benefisiariu pensaun mensál vitalísia ne’ebé hateten ona iha artigu 10, sei transmite ba úniku erdeiru hanesan nia kaben ne’ebé sei moris eh nia oan ho idade menor eh defisiente.

Haktuir konteúdu Lei N0 1/2007, artigu 40  (Outras regalia)
Proposta
1.       Direitu Regalias bele aplika de’it ba titulár órgaun seberania sira hanesan Prezidente Repúblika, Prezidente Parlamentu Nasionál, Primeru Ministru & Prezidente Tribunal Rekursu,
2.       Titulár órgaun seberanu sei goja nia diretu regalias, hanesan;
a.       Diretu ba tratamentu saúde iha rai-laran no rai-liur (esklui nia familia)
b.       Direitu livre tranzitu no pasaporte diplomátiku iha rai-laran no rai-liur, iha nia dezlokasaun, (esklui nia familia)
c.       Direitu iha kartaun identidade  ex-deputadu parlamentu Nasionál nian,

Haktuir konteúdu Lei N0 1/2007, artigu 50 (Subsídio de reintegração)
Proposta
1.       Deputadu ne’ebé ezerse nia funsaun liu hosi tinan ida (1) no menus hosi tinan lima (5), iha direitu atu hetan nia subsidiu reintegrasaun ho valór 20% vensimentu korresponde ba tinan ida,
2.       Direitu ba hetán nia subsidiu reintegrasaun la haree ba nia idade eh funsaun seluk ruma ne’ebé nia assume fali.


 V. Ezijénsia
Ita nia Konstituisaun RDTL Artigu 480  loke dalan ba Sidadaun hotu-hotu iha direitu atu aprezenta petisaun, kesar no reklamasaun, mesak-mesak eh iha grupu, ba órgaun soberania sira, eh ba autoridade selu-seluk atu defende sira-nia direitu eh ba interese ema hotu nian. Nune’e mós iha konstituisaun RDTL Artigu 420 (Liberdade reuniaun no manifestasaun nian), insisti ba órgaun soberanu estadu Timor-Leste nia hanesan tuir mai ne’e:
1.       Husu ba  PN, urjentemente atu halo alterasaun ba revizaun Lei N0 1/2007, iha semana ne’e nia laran, pelu-menus konsidera ami nia proposta sira ne’ebé haktuir ona iha leten,
2.       Insiste ba deputadu bankada Parlamentár CNRT, FRETILIN, PD & Frente Mudanca, atu ita boot sira hatúr interese povu no nasaun nia ás liu hosi imi nia interese individuál, atu nune’e bele kumpri idak-idak nia kompromisu iha ne’ebé halao ona iha kampaña eleitorál iha tinan 2012,
3.       Ejize ba Sr. Prezidente Repúblika atu kumpri ita bo’ot nia promesa iha kampaña prezidensiál ne’ebé hateten katak, karik ita boot eleitu mak sei halakon Lei pensaun Vitalísia,
4.       Husu ba Sr. ex-Prezidente Repúblika, Kayrala Xanana Gusmao (atuál prezidente CNRT) núdar promulgadór no Sr. ex-prezidente PN, Fransisco Guterres Lu-Olo (atuál prezidente Fretilin), núdar Aprovadór ba Lei ne’e, atu  bele fo orientasaun ba bankada parlamentár rua (2) iha PN hodi halo lalais alterasaun ba lei refere.

Karik, laiha resposta pozitivu hosi órgaun soberanu Timor-Leste, liuliu ba Parlamentu Nasionál, mak ami universitariu Timor-Leste prontu atu ofrese ami nia vida hodi mantein no enfrenta kualker risku ba defende interese povu maubere nian, atravez asaun pasifika.

Ba ita nia servisu hamotuk, hodi halo alterasaun ba Lei N0 1/2007, lahaluha, ami hato’o obrigadu wa’in.

Viva RDTL……..!!!
Viva Povu Maubere……..!!!
Viva Universitáriu Timor-Leste……..!!!
Abaixu Lei Pensaun Vitalísia ……..!!!

Dili, ___ Setembru 2015
Porta-vóz

Faustino Soares
Presidente Assosiaun Akadémika Estudante UNTL


Hetán Apoia hosi Presidente Assosiaun Akadémika Estudante nível fakuldade sira;
1.       Faculdade Agrikultura                                        __________________________   ________________
2.       Faculdade de Direito                                          __________________________   ________________
3.       Faculdade Educação, Arte  e Humanidade   __________________________   ________________
4.       Faculdade Economia e Gestão                       __________________________   ________________
5.       Faculdade Engenharia                                      __________________________   ________________
6.       Faculdade Ciencias Sociais                             __________________________   ________________
7.       Faculdade de Medicina                                     __________________________   ________________
8.       Escola Superior Filosofia da UNTL                 __________________________   ________________

Petisaun ne’e  sei   hato’o ba;
1.  Prezidente da repúblika
2.  Prezidente Parlamentu Nasionál
3.  Primeiru Ministru
4.  Prezidente Tribunal Rekursu
·Kay Rala Xanana Gusmao
·Fransisco Guterres “Lu-Olo”
·Arkivu